Käes on märts

08.03.2012

Leht on unarusse jäänud, sport mitte. Millal veel, kui mitte 8. märtsil anda märku, mis seis on. Kõigepealt toredat naistepäeva kõigile! Eriti Elani mäesuuskadel tütarlapsele, kes umbes kuu aega tagasi Brüsselis Woluwe pargis keset asfaltkattega kõnniteed talve ootas. Loodan, et ta on tänaseks jõuliste paaristõugetega end mööda asfalti koju surunud. Maha oli ju sadanud tervelt kolm sentimeetrit lund, liikluses oli kaos ja lastel oli lõbus, kuid Elani suusad, need püsisid kindlalt paigal.

Tegelikult olen Brüsselis näinud veel üht “suusatajat”. Teda sügisel ja samas pargis. Oli üks härra, kes vehkis rullsuuskadel üles lamedast tõusust. Järelikult on võimalik ja kõik on kinni tahtmises, kui on soov linnuke kirja saada – Belgia pealinnas saab suusatada. Mul on aga möödumas esimene talv enam kui 20 aasta jooksul, kui suusaspordiga jääb sõprus uuendamata. Ei, sel pole midagi pistmist Eesti suusatamises toimuvaga. On olnud paremaid ja halvemaid talvi, kuid lumelauad on saanud valu igal aastal, kasvõi käbidel. Ka aastal, kui mul oli arvamus, et jooksmise kõrval on kõik muud treeningviisid tervele inimesele tühjaks vabanduseks. Kirjas on 11 kuni 150 tundi suusasõitu talve kohta alates aastast 1992 (eespoolt pole päevikut). Nüüd siis rõõmus 0 h. Aitab statistikast.

Põlv on parem, palju-palju parem. See on kõige olulisem uudis, mis mul pika vaikimise järel öelda on. Dr Leho Ripsile suurimad tänud! Elu on palju värvilisem, kui joosta saab. Aastavahetuse paiku sain dr Ripsilt soovituse jalga tugevama koormusega proovida. See oli kuu pärast lõikust mulle tõeliseks üllatuseks. Rõõmustavaks üllatuseks, muidugi. Kahjuks ei saanud ma kohe hooga paigalt minema, sest vahele tuli veel vastik 10päevane seljahäda. Jaanuari teisest poolest olen aga saanud kenasti jooksukoormust suurendada.

Jaanuaris-veebruaris tegin mõned o-trennid Belgias: De Zwarte Weg, Camp Elsenborn, Le Hêtre a Viné-Est, La Vecquée. Veebruari teises pooles oli aeg sõita Hispaaniasse laagrisse. Sun-o korraldatud laager õigustas oma nime igati, vaid ühel hommikul oli ilm pilvine. Soomlased arvasid, et selle hommiku eest peaksime raha tagasi küsima. Head trennid olid Andaluusias, mõned näited: no-compass, multitecniques, no-paths tempo, teate-rada, uss.

Ja Hispaanias sain ka teha esimesed stardid. Laagri lõpus jooksin Andalucia-O-Meetingul. Keskendusin tehnikale ja tegin kolm stabiilset jooksu. Kokkuvõtte teist kohta enne võistlusi ei oodanud, sest olen treeningutega teistest kaugel maas. Tore lõpp lahedale laagrile! Kaardid: AOM 1.päev, 2. päev, 3.päev. Tulemused.

Kui Eestis jagatakse veel suusa-o medaleid, siis Belgias on juba peetud jooksu-o MV lühirajal. See oli möödunud pühapäeval ja igati lahe võistlus oli. Ma ei ole küll imelihtsate ja sirgjoonelise o-radade sõber, kuid seda kõmmutamist ma nautisin. Kui sügisese tavaraja võitmisel olin veel külaline, siis nüüd võisin juba belglastega medali eest võistelda ja sain pronksi. Minu jooks oli väga lähedal maksimumile, ühe ümmarguselt 12sekundilise veaga. Kaks esimest olid liiga kiired või siis mina liiga vana ja aeglane. Olen väga rahul sellega, mida treening on viimasel viiel nädalal minuga teinud. Palju on veel teha. Olge terved! Kaart, tulemused.

Pildil optimistlik Andaluusia suusataja treeningul. Pildistanud Olle Kärner.

Kommenteeri:

Nimi


sisesta pildil olevad tähed


Loe kommentaare (1)

Tagasi





olle (at) server.ee