Väike samm baltikate suunas

27.04.2010

Käärikul-Harimäel jooksmine jätab harva ükskõikseks. Ka nädalavahetusel peetud Tartu Kevad 2010 ei petnud ses osas lootusi. Tegin need kaks päeva kaasa, kuna tahtsin enne mais Eestis peetavaid Balti MV joosta ka maastikul, mis tõsiselt vastu hakkab. Baltikate Selgise metsast, kus ma pole kunagi jooksnud, räägitakse ju džungli-lugusid. Loodetavasti oli Kääriku heaks treeninguks.

Juuresolevalt jooniselt on näha, kuidas selline mets sunnib peale enda tahtmise. See on tüüpiline etapp rägases metsas. Sinisega on joonistatud planeeritud teekond ning selle kõrval vänderdab GPS-joon, mis näitab tegelikkust. Tuulemurdu jms räga pole võimalik iga ruutmeetri kohta adekvaatselt kaardistada ja seetõttu ei kajasta kaart tihti 1:1'le metsa reaalset läbitavust igas suunas. Jooksutee tuleb valida selle järgi, kust mets kiiremini läbi laseb, mitte selle järgi, kust joosta tahaks.

Antud juhul surus nõlval olnud mahakukkunud puudega ala mind alla vanale suusarajale, vastupidiselt plaanile joosta mööda nõlva. Seal tundus hetkeks, et saan soost kiiresti üle. Ei õnnestunud, üritasin suusarajalt metsa sisse murda, aga põrkasin peagi välja tagasi (punane täpp). Jätkasin mõnda aega rada pidi, aga siis tuli ka sinna ette kõrge mahakukkunud puude rägastik. Mõistlik oli keerata otse KP suunas, st tumerohelisse. Violetse rastriga "ohtlik ala" on mul märgitud tunde järgi, nagu see jooksu ajal näis. See ei pruugi vastata tegelikkusele.

Mõistagi on oluline oskus ka räga sujuvalt läbida: ronida, roomata, hüpata või lihtsalt läbi raiuda. Sobiva jooksukanali leidmine võib väga palju sekundeid kokku hoida. Samuti on võimalik konkreetset o-tehnilist eksimust tegemata ebaõnnestunud "pugemisega" aega kaotada.

Nädalavahetus läks mõnele eksperimendile vaaatamata hästi. Jooksmise agressiivsus jätab selgelt soovida, aga iga asi omal ajal.

Tartu Kevad 2010

Tulemused

1. päev:

Kaart

2. päev:

Kaart

Kommenteeri:

Nimi


sisesta pildil olevad tähed


Loe kommentaare (0)

Tagasi





olle (at) server.ee