Kaks starti Soomes

20.04.2010

Alustasin möödunud nädalavahetusel hooaega Soomes kahe eliitklassi võistlusega. Olin lühirajal 16. ja tavarajal 7. Mõlemal korral jäin võitjast maha pisut enama kui kahe ja poole minutiga. Oluline on see, et tegin aasta alustuseks tehniliselt head jooksud.

Ma ei arvesta siin hooaja sisse Portugalis tehtud starte, sest need olid juba veebruaris ja hoopis teise eesmärgiga. Laupäeval oli Huippuliiga 1. etapp, Silja Rastit. Püsisin kogu raja hästi joone lähedal ja hoidsin kohati paar korda tihedamatki kontakti kaardiga, kui vaja olnuks. Mulle meeldib kevadel otsida esmalt tehnilist enesekindlust. Ilma kuuenda KP veata oli see jooks väga puhas, isegi väikseid ebakindlushetki ei olnud. Kuuendaga juhtus mõneti tüüpiline aps - olles kinni püüdnud minut varem startinu, pressisin end raiesmiku-tõusul temast mööda ja suundusin, pulss taevas, "uimasesse" tihnikusse korraliku suunakontrollita. Tulemuseks järsk kaldumine vasakule ning 50-60 sekundit mõttetut ajakulu. Olen endale öelnud, et pärast kaasvõistlejaga rajal kohtumist peaks kohe kaarti lugema ja suunda vaatama. Hoolimata situatsiooni labasusest. Ka kõrgepingeliini all, kasvõi vägisi, et meelde tuletada, mis teha tuleb. Ja ikka ma astun aeg-ajalt sama reha otsa... Keskendumise katkemine kaasvõistleja mõjul, ütleks õpik.

Pühapäeval oli Ankkurirastit tavarada samal maastikul, kus mullu Põhjamaade MV tava. Väga lahe plats - mul oli seal ju päris hästi läinud ka (8. koht). Tehniliselt tegin nüüdki väga enesekindla jooksu, kuid kahjuks ka väga passiivse jooksu. Väsimust polnud, kuid agressiivsus oli puudu. Kaotasin natuke aega sellega, et rõngad olid viltu (ei saanud piisavalt kiiresti aru, nt 7. KP obkjekt kivi - u 20 sekundit) ning 17. KP-s vaatasin valesti numbrit. Vaatasin punktis, et selle koodnumber on 117, kuid väljajooksul legendile pilku heites nägin, et kood peab olema 171. Ots ümbes ja tagasi! Kuigi olin täiesti kindel, et olin õiges kohas. KP-s nägin, et olin esimesel korral valesti vaadanud, sest ka seal oli kirjas ikkagi 171. Paarkümmend sekundit siitki sõpradele. See ei ole mul esimene kord niimoodi punkti tagasi tulla. Mõnedes KP-des, kui ma pole jõudnud koodi ette legendilt ära vaadata või on see arv meelest läinud, teen punktis märke ära ning alles väljajooksul kontrollin, kas oli õige. Seda harjumust võiks muuta.

Kui tehniliselt olid need kaks jooksu head, siis füüsilise poole pealt on veel pikk tee minna. Saanuks ma kuu alguses Tšehhis võistlustel kaasa teha, olnuks ehk nüüd kergem minek. Tõusudel jaksasin normaalselt, aga kui üleval halli "asfaldi" peal pöiaga paugutama oleks pidanud hakkama, jäin linde kuulama.

Silja Rastit:

Tulemused

Kaart

Ankkurirastit:

Tulemused

Kaart

Kommenteeri:

Nimi


sisesta pildil olevad tähed


Loe kommentaare (0)

Tagasi





olle (at) server.ee