Kuidas sai võimalikuks 3. etapiaeg Jämi Jukolal?

31.01.2010

Orienteerumises räägitakse ikka, et võistluste pingelises õhkkonnas on tähtis hoida pea külmana, et vältida tormakaid ja vääraid otsuseid. Pärast möödunud nädalavahetusel Jõulumäel peetud 6. Winter Xdreami on külm pea garanteeritud minimaalselt järgmiseks kümneks aastaks. Nii jääkülm oli, et isegi Iris Vesik jäi tuletama. Anust ja Jelenast rääkimata. Siit jätkates – ma ei saa aru, miks pole Pljuštšenkol Käärikul oma ringi? Sellist neljaminutilist, kõiksugu viguritega. Vastused võite jätta valvelauda.

Nende küsimuste raske koorma all asusin Jõulumäel starti. Tehtud, mõeldud. Sattusin samasse võistkonda kahe poti ässaga. Mõlemad tarbisid minutis üle 100 ml hapnikku 1 kg kehakaalu kohta. Polnud lihtne nende taga püsida. Kõik 02 ahmiti eest äraära. Kui soovid rohkem aru ja teada saada: Andreas Kraas, Lauri Sild. Oli karge ja tore pühapäev looduses.


JUKOLA 2004 – kuidas teha s***st saia?

Aga mitte Xdreamist ei tahtnud ma kirjutada. Pikka aega olen võtnud hoogu, et üritada siia lehele välja tuua midagi, millest võibolla keegi kasu ka võiks saada. Saan kirjutada ainult enda kogemustest. Ma ei tea, kuidas see mul õnnestub, aga kirjutan 2004. aasta Jukolast. Loodan, et keegi leiab siit midagi. Hoiatan - kui te loete sama aeglaselt, kui mina kirjutan, siis läheb teil tekstist jagu saamiseks kuu aega. Jõudu!

Mis juhtus?

Jukola on massiüritus ja samas tippklubidele aasta sündmus. Väga oluline on Jukolal joosta hästi, miks mitte unistada võidust. Aasta 2004 oli minu jaoks alanud väga viletsalt. Kevadhooaja võistluste läbiroomamise järel sähvatas Jämil välk selgest taevast. Jooksin ankruetapi kolmanda aja ja jäin alla vaid kahele Jukola esikoha nimel võidelnud maailmameistrile (2004 Jukola 7. vahetuse tulemused). Kuidas see juhtus? Kolm nädalat enne Jukolat olin tulnud küll Marek Nõmme ja Erkki Aadli ees lühirajal Eesti meistriks, kuid võit tuli tõenäoliselt ainult tänu tehniliselt heale jooksule. Vormi ei olnud.

Ettevalmistus hooajaks

Alustan algusest. Minu hooaeg 2003 lõppes tõsise vigastusega kahjuks juba augustis. Olin just saanud Šveitsi MMil 10. ja 12. koha. Sügisel oli operatsioon. Jooksupaus kestis augustist veebruarini, siis tegin esimesed arglikud katsed joosta. Et jalg oli olnud pärast oppi kipsis ja seejärel väga nõrk, siis ei kannatanud ta ka alternatiivseid treeningvorme. Märtsis otsustasin olematule konditsioonile vaatamata alustada tõelist ettevalmistust kolmenädalase laagriga Portugalis. Sealt tulin aga tagasi hemoglobiininäiduga, mis oli u 30 ühikut väiksem kui mulle tavapärane. Olin ropult üle pingutanud. Eelmise hooaja MMi vormist polnud enam grammigi järel.

Aprilli algusest alates treenisin viis nädalat Rootsis. Jätkuvalt polnud olemas tasuta meetreid – kõik sammud tulid kätte tugeva võitlusega. Organismil oli sellele piinamisele üks kindel lahendus – võtta mai alguse soojade ilmade ajal nädalane haiguspaus. Mai teises pooles jätkasin roomates võistlemist. Balti MV-l polnud mul kulla võitmiseks vähimatki lootust, kuigi eelmiste hooaegade põhjal poleks selles pidanud olema midagi rasket. Eestikad võitsin tahtejõu ja puhta jooksuga.

3 nädalat enne Jukolat

Juuni alguses sõitsin Taanimaale õele külla. Oli vaja treeninguid väga kergelt võtta, et vorm paranema hakkaks. Nii ma seal Kopenhaagenis tiksusin üle kanna, võideldes raske enesetundega. Osalesin ka kohalikul sprindikarika etapil, kus testiti võistlejate GPS-iga jälgimist, millest nüüdseks on saanud tippvõistluste igapäev. Õemees, kes istus võistluskeskuse telgis arvuti taga, teadis juba 30 sekundit peale starti, et olen “orbiidil” (kaart). Sain ise ka natukese aja pärast teada…

Taanist sõitsin Rootsi, kus tegime Tarvo Avastega nädalase laagri, keskendudes o-tehnikale. Esimestel päevadel Uppsalas oli kaaslaseks ka Šveitsi koondislane Matthias Gilgien. Mees-mehe vastu joostud jälitustrenn temaga oli esimene märk paranevast seisundist, mida ma sel hetkel aga hinnata ei osanud. Võitsin neljast lõigust kolm. Tähtsam oli siiski tugeva treeningu ergutav koormus puhkepäevade järel.

Eelviimane nädal

Jukolani jäi kaks nädalat. Kolisime Eskilstunasse, kus tegin ka üksi kaks o-intervalltreeningut, mille kogumaht polnudki väga väike: summaarselt u 50 minutit kõvas tempos jooksu kummalgi korral. Just neid trenne pean oluliseks tehnilise enesekindluse leidmisel enne Jukolat. Vahepäevadel tegin kergemaid jookse künklikel teeradadel, kuid lihtsamal pinnasel. Ka üks pikem jooks mahtus sellesse nädalasse, u 30 km metsaradadel. Nädalavahetusel olid mu klubi MV. OK Roslagen on küll väike klubi, kus on väga vähe eliitklassi jooksjaid, kuid juhtus üks vähestest kordadest, kui klubikaaslane mind võitis. Tegin vigu, Tommy Lindberg püüdis mind kahe minutiga kinni ja ma ei suutnud tal (Rootsi edetabeli u 50. koha mees) eest ära joosta.

Viimane nädal

Jukola nädal oli käes ja nüüd tuli, lanenates ühe soomlasest treeneri sõnu, “lamada voodis ja tunda, kuidas vorm jalgadesse voolab”. Elasin selle nädala klubikaaslase juures ja harjutasin nii vähe, et läheksin ise ka näost punaseks, kui häbi on nii vähe treenida. See mõjus. Nädala sees oli siiski kaks anaeroobse osakaaluga treeningut, mis kindlasti tegid valu, kuid aitasid ka vormi tulekule kaasa. Teisipäeval oli klubi testjooks metsas, mis joosti tähistatud ringil, kuid mitte radadel, vaid nö rajalt maas. Järgmisel õhtul jooksin veel Stockholmis ühe sprindi (tõusvas tempos) ja sellega oli töö tehtud. Edasi jäid vaid kerged trennid.

Enne jooksu

Roslagen väikeklubina ööbis loomulikult ühes korraldajate poolt pakutud Jukola suures telgis. Selle asukoht oli küll vilets. Väga lähedal võistluskeskusele ja otse ühe valjuhääldi kõrval. Nii et spiikrite sisukat juttu sai nautida igal puhkehetkel. Rootsi poolt tulijad jõutavad reeglina võistlusplatsile vara. Päev otsa tuli selgi korral kesksuvise sooja ilmaga platsil passida, start oli alles väga vara järgmisel hommikul. See pole optimaalne viis valmistuda võistluseks (mida ka ükski suurem klubi ei tee), kuid sel ei saa lasta end segada. Käisin päev otsa ringi camelback seljas, voolik suus. Jõin võistluseelsel päeval väga palju, et hoida vedeliku taset organismis. Tegin päeval oma viimase jooksukese enne võistlust: umbes 45 minutit kerget liikumist metsas, osa ka kaardiga. Lõppu tegin kolm tugevat kiirendust lamedal allamäge lõigul. Neid asju ma kutsun ka jalgade avamiseks.

Püüdsin minna vara magama, sest ankruetapiks peab ärkama väga vara, pakun, et umbes kl 1:30-2:00 öösel. Jäin kiiresti magama, aga juhtus see, mis tihti juhtub. Pärast lühikest ja sügavat und olin jälle üleval ja enam uinuda ei suutnud. Sisuliselt magamata alustasin varahommikul (=öösel) soojendust, teades, et mu klubi kolm rootslast ja kolm lätlast imet teha pole suutnud. Eelmise aasta üllatus, 41. koht, oli sel korral kaugel. Võitlesime au eest teises sajas.

Jooks ise

Jooksust endast oskan ma kõige vähem midagi meenutada. See tuli nii iseenesest, kui veel võimalik on. Sain kaardi, jooksin metsa, tulin finišisse ja olin tehtuga rahul. Ma ei läinud tulemusi vaatamagi, vaid sammusin otse telgi suunas. Mu eesmärk oli sügisene MM Rootsis ja siht oli selge silme ees. Jukola oli üks vahepeatustest. Telgis haarasin oma camelback’i ja asusin taastavale jooksule. Enne veel astus juurde klubikaaslane ja ütles särades, et mul on päeva kolmas aeg. Ei saanud kuidagi uskuda seda juttu, see polnud võimalik. Tulin sörgilt tagasi ja telki jõudes sain vastata paarile väga varajasele helistajale, kes olid mulle Eestis kaasa elanud. Siis hakkas asi kohale jõudma ja hirmus hea tunne oli. Läksin ise ka tabloo juurde kontrollima…

Ma tundsin terve jooksu, et mul läheb hästi, aga ma poleks suutnud uneski näha, et nii hästi. Orienteerumine sujus suurepäraselt. Sain vahetuse 118. ja finišisse tulin 81. kohal, võitjast maas 54 minutit. Thierry Gueorgiou ja Emil Wingstedt olid jooksnud paarisrakendina teistest ees Jukola võidu nimel ja pigistanud välja päeva kaks kiireimat aega. Tõsi, mul oli ühes kohas neist umbes pool minutit soodsam hajutus. Kuid arvestades tausta, oli see päev väga suur kordaminek.


Õppetunnid

- Vahel võib ainult väga kerge treeninguga vedru pinge alt vabaneda;
- Jõuga väsimuse vastu ei saa – väsimusega on vormi tuleku eelduseks palju puhkust;
- Sobiv rütm treeningus: puhkus–koormus-puhkus
- Vahel võib nii vähe treenida, et häbi on (eeldusel, et piisav hulk tööd on tehtud);
- O-tehnilise vormi saavutamiseks on hästi tähtis teha õiges koguses o-treeninguid. Nt laagris mitmelgi päeval ainult 1 kaarditrenn päevas. Ülearu palju kaardiga joosta pole hea – väga lihtne on vinti üle keerata -, aga tehtus peab jaksama hoida kvaliteeti. Intensiivsetel kaarditrennidel on vaja 100-protsendilist keskendumist;
- Mulle üldjuhul sobib üksi treenimine (kuigi olime Tarvoga laagris koos, tegime kumbki oma plaanide järgi), nii suudan ma järgida kõige paremini enda enesetunnet;
- Mõned tugevamad trennid võib teha kaaslas(te)ga;
- Alati ei pea olema viimase ööpäeva jooksul kõik ideaalselt, et teha väga head jooksu. On oluline ennast häirivast välja lülitada.

Päevik

Siin on koopia viimase kolme nädala treeningust enne Jukolat. Tippspordis on ilmselt olulisem viimase 10 aasta treening, kui viimase aasta, kolme nädala või võistluseelse päeva treening. Aga õnnestunud soorituste järel kiputakse pahatihti ikka ütlema: näe eile sõi moosisaia, täna võitis! See oli see! Aga las ta siis olla. Järgnevalt viimase kolme nädala treening. See oli minu tee sügavast august augu servale.

Ma ei ole üles kirjutanud passiivset treeningaega, pause, kergemaid jõuharjutusi pärast jookse ja venitusharjutusi. Olen arvestanud reaalseid, mitte arvutuslikke kilomeetreid. Ja kuidas pärast Jukolat saiast jälle … teha, seda ma tean ka J. Sõitke kohe Sälenisse laagrisse ja alustage tõelise treeninguga.


31.05 – 6.06.2004

Esmaspäev
8:45 Tõravere – 14:00 Kopenhaagen

Teisipäev
Am: -
Pm: OR Copenhagen City Cup sprint 3,6km Koht 22. Aeg 17:14 [179/172] 1. koht 14.43. Metsa läks

Kolmapäev
Am: Ra 23’ + Jo 45’ + Ra 23’ Nõrkus/energiapuudus
Pm: Jo 37’ [141/129] Suht vilets

Neljapäev
Am: Ra 25’ + Jo 67’ + Ra 21’ Juba parem… soe
Pm: Jo 32’ Uim ja nõrk

Reede
7:00 Kopenh. – 17:00 Norrtälje
Pm: Jo 30’ Pikk reis, trennis väga nõrk tunne

Laupäev
Am: Or Hågadalen, Uppsala 70’ + tj 25’ Väga rahulik, soe
Pm: Or-interv Hågadalen (6’+8’+7’+6’ tempos) [M178] + sjtj 30’ Terav, mõnus. Olle vs Matthias. Võitsin 3:1. Fun!!

Pühapäev
Am: Or Östfora 75’ + sjtj 20’ Uim
Pm: Jo 60’ 13km Eskilstuna [146/129]

Nädala alguse võtan kergelt, olen Kopenhaagenis. Nädala lõpus algab laager Uppsalas-Eskilstunas. Järgmine tuleb töine nädal, siis Jukola ja siis jälle töisem

Aktiivne treeningaeg: 11 h 15 min
Kilomeetrid: 105
Treeningkorrad: 10

7.06 – 13.06.2004

Esmaspäev
Am: Or Ärlaåsen 58’ + sjtj 23’ Uimane olek. Soe. Ei suju hästi
Pm: Jo 88’ [157/140] 20 km teerajal Hästi keris. Vihm ja jahe

Teisipäev
Am: Or-interv Hedmossen 8’+10’+12’+9’+12’/p2-7’ + sjtj Kompass!! Loe täpsemalt. 4+
Pm: Jo 86’ 20 km teerajal Päris mõnus

Kolmapäev
Am: Or Malmbyskogen 56’ + sjtj 34’ Pisut väsinud. Loe rohkem ette
Pm: Jo 59’ 13 km teerajal Kerge

Neljapäev
Am: Jo LSD 145’ 30 km mägisel metsarajalNorm eneset. Jalad jäid kangeks. Kann! Sombune
Pm: Jo 13 km 60’ Kerge, mõnus

Reede
Am: Or-interv Långsveds. 10’+8’+10’+12’+9’ + sjtj Hea trenn. Soe. Pingutan
Pm: Jo 47’ 10 km OK. Nauding, laager läbi

Laupäev
Am: Jo 50’ 10 km Tarvoga. Kerge taastav. OK

Pühapäev
Am: OR OK Roslagen MV klassisk Långhundra [170/162] 8,7 km Olle: 55’36”, 1. Tommy 53’39” O-tehnika rabelev. Punktivõtt konarlik. Suunajooks! Muidu sujub…

Hea treeningnädal Eskilstunas. Esimest korda sel hooajal sain end väga hästi käima. Treening maitses ja suurt väsimust polnud. Reedene O-intervall oli päris hea, kuigi raske. P klubi MV läks natuke liiga vigaselt. O-rütm peab olema rahulikum. Füüsika OK.

Aktiivne treeningaeg: 15 h 55 min
Kilomeetrid: 182
Treeningkorrad: 12

14.06 – 20.06.2004

Esmaspäev
Am: Jo 50’ 10 km rada ja tee Mõnus ots Jonase juurest: Rootsi rannik!
Pm: Jo 30’ 7 km teel Kerge

Teisipäev
Am: Jo 50’ 11 km teel Vigelsjö OK
Pm: Jo T 5 km metsas, Lännaby: 19’21” [177/169] + sjtj 45’ Testjoojs Tobbe juures, mets märg. Organism OK, jõud OK, kergust juurde!

Kolmapäev
Am: Jo 50’ 11 km Vigelsjö OK
Pm: OR Stockholm City Cup 3,22 km 21 KP Aeg 14’59” [182/168]Mõnus sprint. Võtsin lõdvemalt ja tuli paremini välja

Neljapäev
Am: Jo 52’ 11 km Vigelsjö Pisut loid pärast kahte intensiivset päeva
Pm: Or Väddö 57’

Reede
Am: Jo 60’ 12 km Norrby tee, rada, mets Kerge/mõnus
Norrby – Stockholm

Laupäev
Turu – Jämi (Ikaalinen)
Pm: Jo 45’ Jämi, metsas, sis 3 kiirendust 20-30”Väga kerge. Kiirendused väga lamedal allamäge lõigul. OK

Pühapäev
Pm: OR Jukola 15,7 km 32 KP 7.v. Aeg 73’27” (3.) Roslagen 81. Parim: T Gueorgiou 71’21” + sj20’tj30’ VIUH. Etapi kolmas aeg!! Sellist lendu poleks oodanud. O-teh hea.
Väga õnnestunud nädal. Võtsin kergemalt, lühikesed trennid. Kaks kiiremat nähvakat (T, K). Jukolaks saabus pea ideaalne vorm. O-teh sujus väga hästi, kõik tundus lihtne. Organism töötas hästi.

Aktiivne treeningaeg: 10 h 15 min
Kilomeetrid: 122
Treeningkorrad: 11


Pilt www.jukola.com

Kaart

Kommenteeri:

Nimi


sisesta pildil olevad tähed


Loe kommentaare (0)

Tagasi





olle (at) server.ee