Häid pühi!

22.12.2008

Jõuan veel napilt enne aasta lõppu paar sõna kirjutada. Esmalt pean taas tõdema, et aeg ei väsi ega väsi ja arendab endiselt muljetavaldavat tempot. Alles oli hooaja lõpp, nüüd on jõulud, varsti on aprill ja uue hooaja algus. Tuleb tegutseda, sest vaenlane, teadagi, ei maga.

Mida ma siis pärast Smålandskavlenit teinud olen? Alustuseks vaatasin üle kõik oma möödunud aasta võistluste kaardid. Käisin kausta läbi õige mitu korda. Ja tõdesin, et ma pole ammu o-tehniliselt nii ebastabiilselt jooksnud kui aastal 2008. Põhjused halbade soorituste taga on erinevad ja neist täpsemalt ei jõua kirjutada. Oluline on see, et vigadest õpiksin.

Otsustasin, et oktoobris lõppenud hooaja järel teen o-tehnilises treeningus nii pika pausi, kui vähegi kannatan. Olen sellele otsusele truuks jäänud ja nii novembris kui detsembris tõsisest kaarditööst loobunud. Tahan uuel aastal alustada puhtalt lehelt. MM on augustis, aega on piisavalt.

Möödunud hooajas oli negatiivset veel. Päevik näitab, et kokku oli mul 18 haiguspäeva. Kui millegi üle natuke headmeelt tunda, siis selle üle, et 15 aastat vana “rekord” jäi õnneks purustamata. Et tavalisel aastal on mul haiguspäevi 1-5 ja halvemal 6-11, siis on selge, et kuskil läks midagi valesti. Kevadine treeningkoormus oli liiga tugev. Haigestumine tuli halval ajal ja viis mu vormi peaaegu kaheks kuuks põhja. Kahjuks jäi sellesse perioodi ka mai lõpus peetud EM. Järgmise aasta üks võtmeküsimusi on see, kuidas vältida tugeva talvise treeningperioodi järel hooaja alguses haigestumist. Nt treenida sel ajal soojemas kliimas või hoida tagasi intensiivsete treeningutega?

Kui veel natuke 2008-ga norida, siis võiks ära mainida, et ahilleuse kõõlus häiris tõsiselt hooaja teist poolt. Alates augustist on vasaku jala ahilkaga probleeme olnud. Hooaja lõpus jäi jooksmata õige mitu võistlust ning jooksutreeninguid olen pidanud oluliselt vähendama ja asendama muude trennidega. Loodetavasti aga õnnestub see vigastus varsti alistada. Märkide kohaselt on alates novembrist jalg järjest paremaks läinud. Mitte just kiiresti, aga siiski.

Et mitte jääda möödunud aastast meenutama ebaõnnestunud starte ja kõiksugu hädasid, siis lõpetan positiivses toonis. Nimelt täitus aastal 2008 üks mu suurtest unistustest orienteerumises – Jukola teatejooksu võit! 14. aastat järjest jooksin ma sel suurepärasel võistlusel. Kolmeteistkümnel varasemal korral olin näinud teisi klubisid rõõmustamas võidu üle. Vahel isegi kadedusega (kuid loomulikult austusega) jälginud kogu võitjavõistkonda juubeldamas juba lõpusirgel, mõeldes, kui hea tunne oleks kord endalgi olla seal. Andis oodata, kuid tasus ära igal juhul. See tunne oli meeletult hea! Mul poleks midagi selle vastu, kui me veel võidaks…

Enne tuleb aga edukalt läbida talvine treeningettevalmistus. Tõsisemate treeningutega alustasin novembri keskel, pärast hooaega tehtud paarinädalase üleminekuperioodi järel. Nüüdseks olen jõudnud käia nädalases suusalaagris polaarjoone taga Ylläsel ning kõik tundub sujuvat normaalselt.

Järgmisel aastal on suurim eesmärk MM. See peetakse augustis Ungaris. Olen teinud treeningplaani, mis peaks mind just selleks võistluseks elu parimasse vormi viima. Ma loodan ja usun, et see õnnestub.

Häid pühi!

Foto Kari Sallinen.

Kommenteeri:

Nimi


sisesta pildil olevad tähed


Loe kommentaare (5)

Tagasi





olle (at) server.ee