Soine ja tihe mets. Pisikeste küngaste rägastik. Ideaalne maastik Olle jaoks. Suunamuutused, tempovahetus - ideaalne rada Olle jaoks. Ometigi tähistas EMi lühiraja lõppkoht mitte Olle ideaalset jooksu, vaid tema täielikku põrumist EMi individuaaldistantsidel.

Külaskäigust Ventspilsi on kujunemas minu viletsaim tiitlivõistlus üldse. Kuigi-kuigi, homne teatejooks on veel ees. Ja kaotada pole enam midagi. Mul pole kunagi olnud probleeme hooaja tähtsaimatel võistlustel aasta parimate või vähemalt heade jooksude tegemisega. Seda juba varsti 10 aastat täiskasvanute koondises. Kahjuks on Läti loomas erandit. Füüsiliselt väga halva päeva tavarajal suudan endale andestada lihtsamini - neid tuleb vahel ette -, ent mitte suurt viga lühirajal. O-tehnilisel poolel on järeleandmised lubamatud. 4,5-minutine eksimus on "purakas", mida mul juhtub väga harva. Ja siiani vaid ebaolulistel startidel.

Kõik algaski väga kindlalt, hea rütmi ja tempoga. Kolmanda punkti läbimise järel, kui joostud oli 25% rajast, olin kolmandal kohal. Ees vaid Gueorgiou ja Sirmais. Ideaalne positsioon, sest just siit pidanuks algama minu jooks. Edasine oli aga täiuslik krahh. Finišisse tulin 35. kohal. Otsatu pettumus.



Neljas punkt. Soo, võsa ja kuusetihnikud, vett lendab. Künkaid on mitmeid, kuid punavalget KP-tähist ei ole. Kus, kurat, ma olen? Ahastus kasvab iga sekundiga, mis kaob teadmatuses üksi mööda sood ringi tuuseldades. Pärast finišit tahtnuks esimese asjana minna kohe seda piirkonda üle vaatama (ei tohi). Mulle tundus, et midagi seal maastiku ja kaardi vahel ei klappinud. Üks väike "kõva maa riba" oli justkui kaardilt puudu. Ent ma ei saa süüdistada midagi ega kedagi teist peale enda, kuna võistluse ajal võivad paljud asjad näida teistsugustena.

Pildil (Allikas: www.eoc2008.lv) Pasi Ikonen ületamas üht lagesood rajal. Seal oli vesi üle põlve. Pasi on tagasi medalil!

EM, lühiraja finaal

Tulemused

Kaart

EM, lühiraja eeljooks

Tulemused