Juba ennevanasti on teadjamad mehed väitnud, et orienteerujal pole mõtet vigu teha. Pidavat aega võtma. Tasub tõesti neid mehi uskuda, sest tulemused pidid märgatavalt paranema, kui vigadest hoiduda. Lihtne öelda, raskem teha.

Laager Itaalias võiks saada lõpphindeks “hea”. Maastikud polnud sellest klassist, mis ma lootsin ja treeningute läbiviimise tase jättis kõvasti soovida. Linnasprindi treeninguteks on see kant muidugi väga hea ja ilmselt oli neist trennidest sprindikogemuse osas ka kasu. Kuigi, jah, kui tihti ma neid olulisi sprinte ikka jooksen? Just tavaorienteerumise maastikelt oodanuks enamat. Enda sooritustega trennides saan suuresti rahule jääda. Füüsilisest vormist pole hetkel suurt midagi rääkida. Joosta polnud sugugi raske, kuid ka edasiliikumise kiirus polnud midagi erilist. Kuid füüsiline vorm minu pead hetkel ei vaeva. Mõtted keerlevad rohkem selle sissejuhatava lõigu ümber.

See on tegelikult iga-kevadine trall, mis peas käib: sel aastal ma vigu ei tee! Loosungist üksi on mõistagi vähe. Iseenesest ei juhtu ju midagi. Mida tuleks selle eesmärgi saavutmiseks teha? Millele keskenduda trennides, millele võistlustel? Mis tähendab, et vigu ei tee – alati on ju võimalik millegi kallal norida? Mai lõpuni veel aega on ja loodan, et tervis püsib korras. Homme on mul dr Teini juures vastuvõtt, kus ootan põlve kohta positiivseid vastuseid.

Viimased võistlused tegime Itaalias reedel ja laupäeval. Nimed olid jooksudel küll vägevad (Vahemere karikas ja Vahemere GP), kuid osavõtjaskond tagasihoidlik. Reedene jooks linnas nimega Trani kujunes füüsiliselt päris lihtsaks, sest ma ei suutnud vihmamärgadel tänavatel kuidagi hoogu üleval hoida. Kartus kukkuda oli liiga suur. Tehniliselt jooksin normaalselt. Allajäämine Andreasele, kes tegi väga kõva jooksu ja jagas esikohta norralasest sprindispetsi Øystein Kvaal Østerbøga, oli 42 sekundit. Võitjatel kulus 3,2 km ja 23 KPle 16:23 ja mul 17:05. Olin seitsmes.

Laupäevane võistlus peeti pargis, mis ümbritseb Castel del Monte kindlust. See oli mägine, kuid küllaltki kaardilugemisvaene võistlus. Minek oli mul sedapuhku julgem, kuid tehniliselt tegin viletsa soorituse. Suutsin teha suure vea ja joosta elektriliini alt läbi seda nägemata (6. KP esimesel ringil), ajakadu tuli u 45 sekundit. Lisaks olid mul rajal veel mõned ebakindlad kohad ja kaotus rumeenlasest välejalale nimega Ionut Zinca oligi üle minuti. Ajad u 14:50 ja 15:56. Minu kohaks oli 7. või 8.

Aprilli alguses ootavad nädal Lätimaal ja nädal Tšehhi Vabariigis. Seni jätkub treening kodumaal. Jätkame võitlust parema Eesti nimel! Hüvasti vead, kustukas saab valu!

Pildil Trani, Andrease vallatute kurvide linn.

Laagrit toetas:




Mediterranean Cup (Trani)

Kaart

Mediterranean Grand Prix (Castel del Monte), I osa

Kaart

Mediterranean Grand Prix (Castel del Monte), II osa