Horvaatia metsadega on selleks korraks ühel pool. Armee-MMil saime viimasel distantsil, teatejooksus seitsmenda koha. Võistkonna esimesi vahetusi jooksid Sander Vaher ja Andreas Kraas. Nad tegid oma tööd hästi ja ma sain vahetuse 12. kohal.

Pisut pikema alguse järel (hajutus) õnnestus mul raja keskel mõned võistkonnad kinni püüda ning nii tekkis meil päris tore seltskond. Grupis olid veel Rootsi (Öhlund), Norra (Eriksen), Soome (Nousiainen), Läti (Sirmais) ning Poola teine (Wozniak) ja Venemaa (Detkov) teine võistkond. Punt püsis koos mitu etappi. Valmistusin juba lõpuheitluseks, kui ootamatult kukkus sülle hea võimalus. Paar kilomeetrit enne lõppu oli viimane hajutus-KP, kus minul oli küllaltki soodne punkt. Kuna rootslasel (Öhlund), kes oli seltskonnas visuaalse vaatluse kohaselt jooksuvormilt selgelt kõige kangem mees, oli pikem hajutus, siis ei jäänud mul muud üle, kui kiirendada maksimaalselt. Oli meeldiv tunda, et teised jäid tasapisi maha. Viimasel kilomeetril hakkas veel ees paistma Shveitsi teine võistkond (Hertner), aga teda püüda enam ei õnnestunud.

Oma jooksuga saan kindlasti rahul olla, kuigi Hubmanni parimale etapiajale kaotasin selgelt, aga tal õnnestus "pakist tõmmata ka kõige õnnelikum kaart". Seitsmes koht on hea koht.

Ilm oli siin terve nädala kohutav. Külm ja vihmane. Järgmiseks jooksen Soome meistrivõistlustel lühirada ja teatejooksu. Kahe nädala pärast.

Pildil Eesti koondis Zagrebis: väravavaht Vaher, kaitsjad Eensaar ja Kärner, ründaja Kink niing poolkaitsjad Kraas ja Nõmm. Foto Raio Piiroja.

Reisi toetab:


Tulemused