Kahtlemata on orienteerumise üks vägevamaid võlusid mitmekesisus. See avaldus hästi ka Lääne-Virumaal Pariisis peetud Balti meistrivõistlustel. Väljakutsega, mille esitas sealne maastik, jäid paljud hätta. Taktika, mis töötab Värskas või Otepääl või Toilas, on lootusetu Pariisis. Kaardilugemisrütm, jooksmise agressiivsus jms peavad kõik vastama maastiku nõudlikkusele. Mitmed teavad, kui karmilt maksab kätte selle tõe unustamine, tehes ühe jooksuga viisaastaku normi jagu vigu.

Vabandan koondisekaaslaste ees, kui eelnev tundus targutamisena! Mul on muidugi hea pasundada, sest te lasite mul võita. Keskendusin orienteerumisele, jooksin tavalisest võistlustempost aeglasemalt, et mitte öelda rahulikult, kontrollisin liikumist mitmel korral seisakutega, lugesin väga tihedalt kaarti, tegin kõik kindla peale. Paljud konkurendid jooksid enamuse etappidest minust kiiremini, aga tegid ka suuremaid vigu. Ühtlane liikumine oli kokkuvõttes kiireim.

32-st KP-st oli parim etapiaeg mul vaid ühel. Seegi oli viimasesse punkti. Aga päris rahul ei saa ma enda jooksuga olla, sest olen kindel, et parema häälestuse juures saan selle maastikuga hakkama ka tugevama jooksutempo pealt. Laupäevane sooritus oli kohati ehk liigagi kontrollitud. Tegin seitse u 15-sekundilist viga, peaaegu kõik KP-rõnga sees ja tihti halba nähtavust alahinnates. Korra jooksin okastraati (kinni!) ja korra tuli legendihoidja käes küljest lahti. Mõlemal juhul läks o-rütm täiesti sassi ja taastus vaevaliselt, u pooleminutise "koperdamisega". Kokkuvõttes: väga tore, esimene individuaalne Balti MV kuld täiskasvanute klassis!

Teatejooksus ma ei osalenud.

Pilt (Alar Abram): H21E esikolmik.

Tulemused

I osa:

Kaart

II osa: