Jukola laager sai läbitud edukalt. Nüüd tuleb äkiline maastikuvahetus. Lapua männimetsaga ilusa kaljumaastiku asendab Lääne-Virumaa dzhungel oma parimas vormis. Sel nädalavahetusel on Neeruti lähedal Pariisis Balti MV.

Jukola tuleb vägev võistlus, nagu ta alati on olnud. Maastik Lapual (u 360 km Helsingist) on tavapäraselt soomelik, aga teatavad eripärad on tal siiski täiesti olemas. Näiteks kaardil pisut harjumatu reljeefijoonte lõikevahe 2,5 m, väiksed alad, kus kompass "valetab" (tuleb kontrollida tihedalt), avakalju pole AVAkalju jne. Hea on usaldada (suuri) kive ja kaljusid. Kohati on põhi küllaltki aeglane, aga üldjoontes on kiireim tee otse mööda joont. Noor männimets ja võsa võivad nähtavust oluliselt piirata ja seega tehnilist raskusastet tõsta. Seejuures polnud minu arvates läbitavus alati korrektselt märgitud. Kaks näidet treeningkaartidest: Virpimäki ja Lammasvuori.

Pühapäeval joostud võistlus oli erinevalt Jukolast täiesti lamedal maastikul. Aasta siiani tehniliseimal rajal sain teise koha. Ma ei suutnud täie kiirusega joosta, hoidsin jalgu (maastiku põhi oli viletsavõitu). Tehniliselt oli sooritus normaalne. Lõunanaabrite alistamine on magus ka väheolulisel rajal.

Erkki! Võistluse ja treeningvõistluse vahe on selles, kas käbid jäävad terveks ja kas õhtul jaksad veel kolm raskemat sudokut ära teha või mitte.

Pildil võiks vabalt olla vaade Pariisi oosilt, kui see poleks Foz de Iguazu.

20.05 Ylistaron Kansalliset

Tulemused