Lammas jääb lambaks

10.09.2005

Vahel veab kohe päris viltu. See tundub kuidagi kummaline, et MM-eesmärgid on seotud kohaga esikümnes, aga Rootsi meistrivõistlustel ei suuda end 160 seast 40 finalisti hulka joosta. Kes orienteerumist ei tunne, sellele võib juhtum eriti halenaljakas tunduda.

Aga nii minuga sel korral läks – olin täna oma eeljooksus 18. (+6.36) ja homsesse tavaraja finaali mul asja pole. Aeg 1:09:05 jäi viimasest finaalikohast 2:29 kaugusele. Hirmsalt tahtnuks seda finaali joosta, et saada vastuseid ka Jaapanis toimunule, aga kahjuks tuleb hakata järgmisel pühapäeval peetavaks teatejooksuks valmistuma.

Leksandil haiglaselt halb päev

Leksandil oli üldse must päev - ainult Johan N pääses finaali, temagi väga napilt. Kalle ja Daniel on olnud haiged ja ei jaksanud füüsiliselt. Johan H ja Patrik ei tulnud külmetuse tõttu starti. Greger ja Jens kukutasid end vigadega finaalist välja, nagu minagi. Ja need on veel kodumaastike meistrikad - mis toimub?! Haiglaselt halb päev. Võistkonnast, mis oli kevadel selgelt üks Rootsi tugevamaid, ei paista praegu palju järel olevat. Aga meil on veel üks nädal, et end jalule saada ja usk on küll viimane asi, mis võistkonnast kaob.

Lohakas jooks

Võistlused Jaapanis ja treeningud Eestis olid olnud hoopis teist tüüpi maastikel kui tänane jooks, mis oli tehniliselt muidugi oluliselt raskem. Seda arvestades läks algus igati hästi. Vaheajapunktis (umbes 1/3 rajast) olin seitsmes ja finaalikohas kinni, kusjuures olin pikal etapil (KP nr 3) jooksnud liiga otse ja kaotanud ühe tihniku läbimisega aega. Kerge ringiga saanuks kiiremini (ilusam mets).

Siis alles hakkas juhtuma. 5. punktis olin lohakas, minnes seda “odavalt” läbima. Korralikult kaarti ei vaadanud ja suunda ei kontrollinud. Tegin esimese tajutava vea. Olin pahane enda peale, aga enesekindlust ei kaotanud. Enne jooksu olin vägagi enesekindel, et ma täna viga ei tee. Hea sisetunne oli ja olin veendunud, et kõik läheb hästi. Kuigi viiendaga tuli viga, siis olin endiselt kindel, et finaalipääs pole probleem (teadsin küll, et see pole lihtne, aga samas pidanuks olema igati jõukohane). Halb ongi see, et ma ei suutnud sel hetkel end koguda ja jätkasin lohakalt. Pidanuks aga ohutuled põlema lööma ja edasi eriti hoolsalt kaarti lugema.

Seitsmes oli jällegi pikk etapp. Etapp ise läks hästi, aga KP eel olin taas üleolev. Punktivõtt, tempovahetus? Jooksin “rõngasse” ja jäin tähist ootama. Aga ta ei tule ju ise! Töö tuleb teha lõpuni, punktini välja. Jooksin nagu narr paar tiiru punkti vahetus ümbruses ja KP-kohtunik sai ilmselt kergelt muiata uue tehiskaaslase üle. See viga oli juba tõsisem ohumärk.

Kaheksas KP läks normaalselt, aga üheksas oli taas üks häda ja viletsus. Alahindasin raskusastet ja tegin jällegi vea. Lõpp oli normaalne, aga see ei päästnud enam midagi. Halva jooksu põhjus võib peituda järgnevas:
- on olnud võistluspaus ja võistlustunne on kadunud;
- treeningud on olnud liiga lihtsatel maastikel;
- keskendumise hajumine.

Orienteerumine on tore ala

Pettumusest hoolimata arvan ma, et orienteerumine on väga tore ala. Jah, kuigi ma sain täna korraliku õppetunni (ei tohi nii lohakalt joosta!), siis ma arvan, et see on väga hea, et sellise sooritusega finaali ei pääse. See distsiplineerib.

Kui võistlustelt tagasi sõitsime, tuli mul autos raadiot kuulates veel üks mõte. Rootsis pasundatakse praegu ainult jalgpallur Zlatanist ja tema unelmate väravast. Olles mänginud terve mängu nagu viimane egoist ja koba, tõusis ta MM-i valikmängus lõpuminutitel ühe löögiga lambast rahvuskangelaseks. Orienteerumises end juba niimoodi suureks ei mängi. Võid ju ühe KP briljantselt läbida, aga kui ülejäänud osa rajast jooksed nagu lammas, siis sa jääd ka lambaks.

Tulemused

Kaart

Kommenteeri:

Nimi


sisesta pildil olevad tähed


Loe kommentaare (1)

Tagasi





olle (at) server.ee